Mis sai InimBarbie-st ja miks mind on 50kg vähem kui varem

Valisin kunagi oma kodulehe ja blogi aliaseks „Powerlifting Barbie“, kuna tegelesin peamiselt jõutõstmisega ja sinna juurde „Barbie“ näitamaks, et tol hetkel raskekaalus võistlev naine ei pea olenemata oma kaalust olema ebanaiselik. Teadupoolest aga mu valitud hüüdnimi läks tõlkes kaduma, mind hakati kutsuma Inim-Barbie-ks ja enamustest mu postitustest nopiti sõnu ja lauseid, et võimalikult „kollane“, labane ja müüv pealkiri või lugu kirjutada. Ma väljendasin korduvalt oma pahameelt selle hüüdnime suhtes ning teatud väljaanded isegi kirjutasid artikleid sellest, kuidas mul on oma nn. tiitlist kõrini, siis sellest olenemata kasutati seda hüüdnime edasi.
Otsustasin toona blogima hakata jagamaks avameelselt oma mõtteid, valusaid mälestusi, erinevaid kogemusi ja teekonda aga ma ei osanud uneski näha, et seda võidakse mu vastu kasutada või veel vähem, et ma seeläbi tolle tobeda hüüdnime osaliseks saan.




Pidev murdumine, proovimine ja reaalsuse eiramine


Proovisin meeleheitlikult erinevaid dieete, nende hulgas ka väga äärmuslikke, mis süvendavad toitumishäireid ja nende teket, aga alati murdusin üsna kiiresti, kuna otsisin lahendusi valedest kohtadest. Ma ei tahtnud mitte kuidagi mõista, et reaalne probleem on mu peas, mitte mu väheses soovis, välimuses, kõhus või pingutustes. Meeleheitlikult ilustasin oma rasvumist ning tihti kulmineerus järgmine ekstreemne dieet või ülekoormus söömasööstudega. Samuti püüdsin end erinevate iluprotseduuride, juuksepikenduste, silmi suurendavate nukusilma efekti läätsede, ekstreemkorsettidega tuunida.
Ma kaalusin ilukirurgiat ning olin nõus äärmisteks ekstreemsusteks, et mitte leppida, et oma peas on mu mõtlemine vale ning lõpetada lõputute õigustuste loomine.

Ma olin iseenda kinnisideede võrgus lõksus ning meedia poolt InimBarbie-ks pidev leierdamine andis sellele kohati tuld juurde. Ma masendusin sellest veel enam ja sõin veel rohkem ja korraga veel suuremaid portsjone ning üsna pea sai ülekaalust juba rasvumine. Mäletan hästi, kuidas suvel suutsin 2,5 kuuga süüa juurde 9kg, selle kõrvalt olles igapäevaelt aktiivne ja käia 2-3 korda nädalas jõutrennis. Toidukogused, allergeenide tarbimine ja harv söömine laastas mu keha ning kogus rasva nagu homset päeva ei oleks.

Tegelesin hobikorras ka pluss-suuruses modellindusega. mybraoutlet.com pidistamisel
Fotograaf: Merike Kens

Rasvumine, närvivapustus, tervise halvenemine ja lõplik murdumine

See on see peatükk, mida ma olen pigem saladuskatte all hoidnud.
Reaalsus oli see, et ma ei suutnud enam elada seal kus ma elasin, olla nii nagu ma olin ning jätkata nii nagu ma jätkasin ja mu tervis hakkas rasvumise all järjest alla vanduma. Mäletan hästi ühte suve, kus ma Pärnumaal suvilas olin muru peal pikali, vaatasin ideaalset suvist taevast ja teadsin, et ma ei suuda enam oma Tallinna Kesklinna korterisse tagasi minna. Midagi pidi muutuma, kohe nüüd ja praegu. Leppisin kokku, et lähen oma pealinna koju vaid asju pakkima ja sulgen oma Powerlifting Barbie kodulehe ja piiran sotsiaalmeediat jne. Ma lülitasin interneti enda jaoks nädalateks täiesti välja ja meeleheite, emotsioonide hoogude vahel hakkasin käsitööga tegelema. See rahustas ja lohutas mu piinatud meelt. Vaimne tervis sai lohutust ja käisin veel intensiivsemalt psühholoogi juures teraapias, aga füüsiline vedas aina rohkem alt. Sügise alguseks olid mul juba oma isiklikud kargud, kuna laenutada polnud neid enam mõtet. Lihtsalt oli liiga palju päevi, kus liigesed lõpuni ei pidanud koormusele vastu ja pidevad põletikud liigestes tegid valu. Mul olid ulatuslikud kõhrede kahjustused mõlemas põlves, Bakeri tsüst pidevatest põletikest ning lisandusid ka sisehaigused, mille tõsidus tekitas surmahirmu. Ja surmahirm oli see, mis põhjustas lõpliku murdumise. Ma leinasin ja haletsesin end nädalaid ja võtsin end lõplikult kokku. Peaasjalikult ma leinasin oma elu jooksul õpitud halbu söömisharjumusi ja sundmõtteid ning arvasin, et kohtavalt ebaaus on kogu see olukord mu elus. Peas kummitasid ka lõplikult allaandmise noodid, aga need õnneks suurt kaalu enam aastaid ei omanud. Otsisin abi parimatelt arstidelt ja kirurgidelt ja alustasin tervenemise teekonda ja see teekond on saatanlikult raske olnud – seda vahel ka täna, 50kg kergemana.

Vasakul 2 aastat tagasi ekstreemkorsetti kandes ja kõikvõimaliku iluvidinatega ja 2018 suvel peale suurt kaalulangetamist ning teadlikku treenimist

Sama tuba, sama inimene aga vahel on ränk teekond ja suur hulk kaotatud kilosid.
Ma ei tundnud end toona nii suurena kui olin.


Sellel pildil on kehakaalu vahe pea 50kg

Järgmises postituses räägin oma söömisharjumustest, allergiatest, food prep-ist ning kuidas alustada teekonda tevislikuma iseenda poole.

Tunnen, et ka mina olen alles veel teekonnal seega räägin ainult iseenda kogemusest, ilma filtri ja ilustamiseta.